Grete Arro

Grete Arro

Auto-generated profile, based on publicly available information

Grete Arro

Haridusteaduste instituut Tallinna Ülikool Tallinn Narva mnt 25

Research Focus & Metrics

Academic Career Length

15Years (2012-Present)

(Calculated once Scilit publication data is synced: current year − year of first publication + 1)

Representative Publications

View All Publications
29 March 2019 in Sustainability
Verified
Journal Article
Open access
PDF file
PVPaul Vare
Paul Vare
GAGrete Arro
Grete Arro
AHAndre de Hamer
Andre de Hamer
GGGiovanna Del Gobbo
Giovanna Del Gobbo
GVGerben de Vries
Gerben de Vries
AZAravella Zachariou
Aravella Zachariou
Over recent decades, education policy has been preoccupied with economic growth while paying insufficient heed to global sustainability challenges. International initiatives to promote education for sustainable development (ESD) have been hampered by a lack of clarity on how to implement this form of education. To address this concern, a Rounder Sense of Purpose (RSP) began as a three-year EU-funded project that set out to develop a practical accreditation model for educators working on ESD. Expert and user opinion was sought through several rounds of structured consultation with over 500 people, chiefly using a Delphi approach, to develop and validate the model. The resulting framework comprises 12 competences, each with three learning outcomes and several underpinning components. This is supported by a range of activities largely reflecting a constructivist pedagogy. A range of assessment techniques have also been piloted within the project although this remains an area for further enquiry. Ultimately, it was decided not to design a single qualification template because defining the award to such a level of detail would make it more difficult to apply across multiple jurisdictions. Partners also felt that such an approach would atomize learning in a way that runs counter to the holistic principles of sustainability. RSP provided a rich learning experience for those involved and has already demonstrated its potential to extend its impact well beyond the original participants.

19 September 2012 in Integrative Psychological and Behavioral Science
Verified
Journal Article
Closed access
PDF file
GAGrete Arro
Grete Arro

3 May 2023 in Environmental Education Research
Verified
Journal Article
Closed access
EMElina Malleus
Elina Malleus
GAGrete Arro
Grete Arro
TJTriinu Jesmin
Triinu Jesmin
EKEsta Kaal
Esta Kaal
MKMihkel Kangur
Mihkel Kangur
Terje VäljatagaTerje Väljataga
Terje Väljataga

29 October 2024 in Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education
Verified
Journal Article
Open access
PDF file
GAGrete Arro
Grete Arro
AAAet Annist
Aet Annist
JTJaanus Terasmaa
Jaanus Terasmaa
AAAnneli Alekand
Anneli Alekand
EMElina Malleus-Kotšegarov
Elina Malleus-Kotšegarov
TJTriinu Jesmin
Triinu Jesmin
Eri õppeastmete õpetajate teadmised jätkusuutlikkusest ja kliimamuutusest ei ole kuigi süsteemsed, mis võib takistada kliimateadlikkuse kasvu ühiskonnas. Uuringu esimene eesmärk oli kirjeldada interdistsiplinaarsel kliimamuutuste teemalisel koolitusel osalenud õpetajate teadmisi kliimamuutuste olemuse ning nendega kohanemise kohta. Samuti uuriti õpetajate kliimamuutusega seotud pseudo-, sünteetilisi ja väärmõisteid. Õpetajatele (N = 221) esitati kaks kliimateemalist vabavastuselist küsimust, mille vastuste analüüsimiseks kasutati kontentanalüüsi. Tulemustest ilmnes, et kuigi kliimamuutustest tervikuna on teatud arusaam olemas, mainivad õpetajad mõningaid olulisi aspekte vähe või üldse mitte. Samuti esineb selgitustes mõningaid väärmõisteid. Uuringu teine eesmärk oli seotud kliimateadlikkuse teemalise koolituse mõjuga. Arvestades lühikeste koolituste tavapärasust, nendele kulutatavat ressurssi ning teadmiste illusiooni tekkimise ohtu, on põhjendatud, et uuritakse ka koolitustegevuse efektiivsust. Seepärast hinnati, milline muutus koolitatute kliimamuutusega seotud teadmistes koolituse mõjul tekib. Kui kliimamuutuste olemuse mõistmist peegeldavates vastustes muutust ei ilmnenud, siis nendega kohanemise teemal oli märgata eelkõige sagedasemat kohanemise mõiste kasutust ja kohanemise probleemi äratundmist. Summary