Miina Norvik, Norvik

Ms. Miina Norvik, Norvik

orcid

Research Focus & Metrics

Academic Career Length

15Years (2012-Present)

(Calculated once Scilit publication data is synced: current year − year of first publication + 1)

Representative Publications

View All Publications
21 April 2023 in Science Advances
Verified
Journal Article
Open access
HSHedvig Skirgård
Hedvig Skirgård
HHHannah J. Haynie
Hannah J. Haynie
DBDamián E. Blasi
Damián E. Blasi
HHHarald Hammarström
Harald Hammarström
JCJeremy Collins
Jeremy Collins
RGRussell D. Gray
Russell D. Gray
While global patterns of human genetic diversity are increasingly well characterized, the diversity of human languages remains less systematically described. Here, we outline the Grambank database. With over 400,000 data points and 2400 languages, Grambank is the largest comparative grammatical database available. The comprehensiveness of Grambank allows us to quantify the relative effects of genealogical inheritance and geographic proximity on the structural diversity of the world’s languages, evaluate constraints on linguistic diversity, and identify the world’s most unusual languages. An analysis of the consequences of language loss reveals that the reduction in diversity will be strikingly uneven across the major linguistic regions of the world. Without sustained efforts to document and revitalize endangered languages, our linguistic window into human history, cognition, and culture will be seriously fragmented.

13 June 2022 in Journal of Uralic Linguistics
Verified
Journal Article
Open access
MNMiina Norvik, Norvik
Miina Norvik, Norvik
YJYingqi Jing
Yingqi Jing
MDMichael Dunn
Michael Dunn
RFRobert Forkel
Robert Forkel
THTerhi Honkola
Terhi Honkola
OVOuti Vesakoski
Outi Vesakoski
This paper presents theUralic Areal Typology Online(UraTyp 1.0), a typological dataset of 35 Uralic languages and a total of 360 features, mainly covering the levels of morphology, syntax, and phonology. The features belong to two different datasets: 195 features’ definitions originate from the Grambank (GB) database, developed for comparison of world language typology, whereas 165 features (UT) have been designed specifically to describe the typological variation within the Uralic language family. We present a series of analyses of the dataset demonstrating its scope and possibilities. The complete data set correctly identifies the main Uralic subgroups in a Principal Components Analysis, whereas GB data alone is insufficiently granular to detect this family-internal structure. Similar analyses limited to various typological subdomains also give variable results. A model-based admixture analysis identifies four distinct areas of historical interaction: Saami, Finnic, the Volga area and Ob-Ugric.

20 December 2021 in Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
Verified
Journal Article
Closed access
PDF file
MNMiina Norvik, Norvik
Miina Norvik, Norvik
UBUldis Balodis
Uldis Balodis
VEValts Ernštreits
Valts Ernštreits
GKGunta Kļava
Gunta Kļava
HMHelle Metslang
Helle Metslang
ESEva Saar
Eva Saar
This article offers a comparative analysis of several morphosyntactic and phonological features in the South Estonian language islands: Leivu, Lutsi, and Kraasna. The objective is to give an overview of the distribution of selected features, their (in)stability over time, and discuss their form and use in a broader areal context. To achieve this goal, comparative information was also included from the closest cognate varieties (Estonian and the South Estonian varieties, Courland Livonian and Salaca Livonian) and the main contact varieties (Latgalian, Latvian, and Russian). The data analysed in this study originated from various sources: text collections, dictionaries, and language corpora. The results reveal a multitude of linguistic patterns and distribution patterns, which means that the studied varieties are similar to / different from one another in various ways and points to multifaceted contact situations and outcomes in this area. Kokkuvõte. Miina Norvik, Uldis Balodis, Valts Ernštreits, Gunta Kļava, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar: Lõunaeesti keelesaared Kesk-Balti mõjuväljas. Artikkel esitab lõunaeesti keelesaarte – Leivu, Lutsi ja Kraasna – mitme morfosüntaktilise ja fonoloogilise joone võrdleva analüüsi. Uurimuse eesmärgiks on anda ülevaade valitud joonte levikust ja püsivusest ajas ning arutleda nende vormide ja kasutuse üle laiemas areaalses kontekstis. Selleks võetakse arvesse lähimate sugulaskeelte (eesti ja lõunaeesti, Kuramaa ja Salatsi liivi) ja -murrete ning tähtsamate kontaktkeelte (latgali, läti, vene) esinemusi. Analüüsitakse erinevatest allikatest, mh tekstikogudest, sõna- raamatutest ja keelekorpustest pärit ainest. Uurimistulemused toovad esile mitmesuguseid vormiseoseid ja muutuste levikuviise, osutades uuritud keelte ja murrete omavaheliste kontaktide mitmelaadsusele ning sellest tingitud erinevatele keelesüsteemi arengutele.

1 January 2020 in Open Linguistics
Verified
Journal Article
Open access
PDF file
MNMiina Norvik, Norvik
Miina Norvik, Norvik
The present article studies verbs that are used to convey CHANGE-OF-STATE in the Finnic languages: "to come", "to go", "to remain/stay", "to get", "will be", "to make/do", and "to be bom/give birth". These are polysemous core verbs, which can be expected to be integrated in constructions with (new) generalized grammatical meaning. As will be shown, in order to convey CHANGE-OF-STATE typically they occur in constructions that either mark the goal and the source or leave both unmarked. In addition, change can be associated with experiential, existential, and possessive constructions, which also enable to shed more light on the development of the above-mentioned verbs, including the possible development CHANGE-OF-STATE -> FUTURE. The article demonstrates that each Finnic language uses several verbs from the list presented above, but there are differences in what are the most commonly used ones and in what kind of constructions they occur. In some languages, there is a general CHANGE-OF-STATE verb, which also appears as a future copula if there is no competing future copula. In the case of Estonian, Finnish, and Livonian, the results of previous studies on CHANGE-OF-STATE predicates were used; for the other Finnic languages, a separate data set was compiled using various collections of texts.

5 September 2022 in Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
Verified
Journal Article
Closed access
PDF file
MNMiina Norvik, Norvik
Miina Norvik, Norvik
HMHelle Metslang
Helle Metslang
KPKarl Pajusalu
Karl Pajusalu
ESEva Saar
Eva Saar
This paper analyses strategies for forming polar questions and their historical sources in the two main varieties of Livonian – Courland Livonian and Salaca Livonian. The results reveal that the main means for marking polar questions in both varieties are sentence-initial particles. Their usage is compared to the means found in other varieties spoken in the Central Baltic area. This micro-areal comparison offers an in-depth analysis of the main patterns in the area, including their developmental paths. It appears that on several occasions, Livonian, Latvian, Latgalian, and Leivu South Estonian (spoken in Latvia) pattern together as opposed to the Estonian and South Estonian varieties (spoken in Estonia) and Lutsi and Kraasna South Estonian (spoken, respectively, in southeastern Latvia and the southern Pskov region in Russia). The data originate from various sources and different times, and were obtained by using both manual and automated methods; the analyses are qualitative. Kokkuvõte. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar: Liivi keele üldküsimused areaalsel taustal. Artiklis analüüsitakse üldküsimuse vormistamise strateegiaid ning nende kujunemise allikaid kahes liivi keele põhikujus – Kuramaa liivi keeles ja Salatsi liivi keeles. Tulemused näitavad, et mõlemas on üldküsimusi moodustatud peamiselt lausealguliste partiklitega. Liivi keele üldküsimuste struktuuri võrreldakse areaalselt lähedaste keelte ja murrete moodustusviisidega. Selline mikroareaalne võrdlus võimaldab sügavuti analüüsida Balti areaalis leiduvaid põhilisi üldküsimuste vormimalle ning nende arenguteid. Artiklist ilmneb, et mitmel juhul osutuvad sarnaseks liivi, läti, latgali ja lõunaeesti leivu keelesaare üldküsimuste moodustusviisid, erinedes eesti keele, lõunaeesti murdekujude ning lõunaeesti lutsi ja kraasna keelesaare üldküsimuse moodustusest. Andmestik on kogutud mitmesugustest eri aegade allikatest ning seda on analüüsitud kvalitatiivselt. Kubbõvõttõks. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar. Līvõ kīel iļammizt kizzimizt areāl kontekstõs. Kēras sōbõd vaņtõltõd amnämniz kizzimiz lūomiz stratēgijd ja nänt ovātõd kōds līvõ kīel vīțs – Kurmō līvõ kīels ja Salāts līvõ kīels. Tuņšlimi nägțõb, ku mȯlmis sōbõd kȭlbatõd partikõld, mis irdistiz ātõ lieudtõb kītõm īrgandõksõs. Kēra ītlõb līvõ kīel amnämnizt kizzimizt struktūrõ seļļizt īž struktūrõdõks munt ležgõlizt kēļši ja kīelmūrdis. Seļļi ītlimi äbțõb tuņšlõ amā sagdidi amnämnizt kizzimizt formõd modelidi ja nänt suggimizt Vāldamier areāls. Nei īž tuņšlimi nägțõb, ku amnämnizt kizzimizt struktūr pierrõ līvõ kēļ, lețkēļ, ladgal kēļ ja jedālēsti leivu kīelkōla ātõ jõvāgid ītizt – nēši kēļši struktūrõd ātõ mõitizt äbku ēsti kīels, jedālēsti kīelmūrdis, jedālēsti Lutsi ja kraasna kīelkōlis lieudtõb. Tieutõd tuņšlimiz pierāst ātõ kubbõ pandõd īžkižist ovātist ja tuņšlimiz pierāst sōbõd kȭlbatõd kvantitatīvizt metōdõd.

10 November 2023 in Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
Verified
Journal Article
Open access
PDF file
MNMiina Norvik, Norvik
Miina Norvik, Norvik
LFLinda Freienthal
Linda Freienthal
OGOlga Gerassimenko
Olga Gerassimenko
AHAirika Harrik
Airika Harrik
AJAxel Jagau
Axel Jagau
KPKülli Prillop
Külli Prillop
Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad kutsuti ellu 2003. aastal. Eestis seati see sisse samal aastal tänu Renate Pajusalule, kes seda vedama asus. Siinne artikkel vaatabki tagasi 20-le lingvistikaolümpiaadi aastale ning Renate rollile selles, tehes seda Renate kaasteeliste pilgu läbi. Artiklis leiavad kajastust erinevad võistlusvoorud, aga ka olümpiaadi heaks tehtavad tegevused, nagu lingvistikalaagrid, koolikülastused ja lingvistikaseminarid. Ühtlasi ilmneb artiklist, et olümpiaad ja sellega seonduv on nende 20 aasta jooksul täitnud oma laiemat eesmärki: tuhanded õpilased on saanud aimu erisugustest maailma keeltest ja ka keeleteadusest. Miina Norvik, Linda Freienthal, Olga Gerassimenko, Airika Harrik, Axel Jagau, Reeli Torn-Leesik, Külli Prillop: 20 years of linguistics Olympiad with Renate Pajusalu. The International Linguistics Olympiad was inaugurated in 2003. The corresponding Estonian national olympiad was established in the same year thanks to the efforts of Renate Pajusalu who became its chief organiser. The present article looks back on the role played by Professor Pajusalu in the history of the Estonian linguistics olympiad through the eyes of colleagues who have been part of the process. The text recalls the different stages of the contest, as well as various tasks preparing the olympiad such as linguistics retreats, school visits to introduce it, and linguistics seminars. It is clear that the 20 years of the olympiad and events associated with it have served its overall purpose well: thousands of school students have become aware of the diversity of the world’s languages and of the science of linguistics.