Uldis Balodis

Dr. Uldis Balodis


Research Focus & Metrics

Academic Career Length

1Year (2026-Present)

(Calculated once Scilit publication data is synced: current year − year of first publication + 1)

Representative Publications

View All Publications
1 January 2021 in Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
Verified
Journal Article
Closed access
PDF file
UBUldis Balodis
Uldis Balodis
KPKarl Pajusalu
Karl Pajusalu
The South Estonian language islands - Leivu, Lutsi, Kraasna - are three historically South Estonian-speaking exclaves located not only beyond the borders of Estonia, but also geographically separated from the main body of South Estonian speakers for at least several centuries. Two of these communities - Leivu and Lutsi - were located in present-day Latvia. The third community - Kraasna - was located near the northernmost Lutsi communities - only about 35 kilometres distant across the present-day Latvian border in Russia. This article acts as an introduction to the studies in this volume by describing the history and current state of the communities at its focus. It gives an overview of the location of the language island communities, their origins, linguistic status, and self-identity as well as provides a survey of their research history dating from its beginnings in the late 19th century to the present.

20 December 2021 in Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
Verified
Journal Article
Closed access
PDF file
MNMiina Norvik, Norvik
Miina Norvik, Norvik
UBUldis Balodis
Uldis Balodis
VEValts Ernštreits
Valts Ernštreits
GKGunta Kļava
Gunta Kļava
HMHelle Metslang
Helle Metslang
ESEva Saar
Eva Saar
This article offers a comparative analysis of several morphosyntactic and phonological features in the South Estonian language islands: Leivu, Lutsi, and Kraasna. The objective is to give an overview of the distribution of selected features, their (in)stability over time, and discuss their form and use in a broader areal context. To achieve this goal, comparative information was also included from the closest cognate varieties (Estonian and the South Estonian varieties, Courland Livonian and Salaca Livonian) and the main contact varieties (Latgalian, Latvian, and Russian). The data analysed in this study originated from various sources: text collections, dictionaries, and language corpora. The results reveal a multitude of linguistic patterns and distribution patterns, which means that the studied varieties are similar to / different from one another in various ways and points to multifaceted contact situations and outcomes in this area. Kokkuvõte. Miina Norvik, Uldis Balodis, Valts Ernštreits, Gunta Kļava, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar: Lõunaeesti keelesaared Kesk-Balti mõjuväljas. Artikkel esitab lõunaeesti keelesaarte – Leivu, Lutsi ja Kraasna – mitme morfosüntaktilise ja fonoloogilise joone võrdleva analüüsi. Uurimuse eesmärgiks on anda ülevaade valitud joonte levikust ja püsivusest ajas ning arutleda nende vormide ja kasutuse üle laiemas areaalses kontekstis. Selleks võetakse arvesse lähimate sugulaskeelte (eesti ja lõunaeesti, Kuramaa ja Salatsi liivi) ja -murrete ning tähtsamate kontaktkeelte (latgali, läti, vene) esinemusi. Analüüsitakse erinevatest allikatest, mh tekstikogudest, sõna- raamatutest ja keelekorpustest pärit ainest. Uurimistulemused toovad esile mitmesuguseid vormiseoseid ja muutuste levikuviise, osutades uuritud keelte ja murrete omavaheliste kontaktide mitmelaadsusele ning sellest tingitud erinevatele keelesüsteemi arengutele.

22 May 2024
Verified
Book
Closed access
MBMarianne Bakró-Nagy
Marianne Bakró-Nagy
JLJohanna Laakso
Johanna Laakso
ESElena Skribnik
Elena Skribnik
UPUlriikka Puura
Ulriikka Puura
PLPetri Lauerma
Petri Lauerma
ESErika Sandman
Erika Sandman
Tämä juhlakirja koostuu neljästäkymmenestäkolmesta professori Riho Grünthalin (s. 22.5.1964) 60-vuotispäiväksi kirjoitetusta lahjasta. Opiskelu- ja työtoverit sekä oppilaat tarkastelevat artikkeleissaan uralilaisen kielikunnan eri haaroja sekä kielten ja puhujayhteisöjen esihistoriaa. Kirjoituksissa käsitellään Grünthalille läheisiä aiheita. Tutkitaan esimerkiksi itämerensuomea ja sen etnonyymeja, mordvalaiskieliä, etymologiaa ja kielten kehitystä. Huomion kohteena ovat myös kielikontaktit, kielitypologia ja -sosiologia sekä empiirisen kielenaineksen keräämiseksi ja kieliyhteisön tutkimiseksi tehtävät kenttätyöt. Teos sisältää myös kollegan kirjoittaman lämpimän aikalaismuistelun ja Grünthalin julkaisuluettelon. See pühendusraamat koosneb neljakümne kolmest professor Riho Grünthali (s. 22.5.1964) 60. juubeliks kirjutatud kingitusest. Tudengipõlve sõbrad, töökaaslased ja õpilased vaatlevad oma artiklites Uurali keelkonna erinevaid harusid ning ka keelte ja nende kõnelejate kollektiivide eelajalugu. Kirjutistes käsitletakse Grünthalile lähedasi teemasid. Näiteks on arutluse all läänemeresoome keeled ja etnonüümid, mordva keeled, etümoloogia ja keelte areng. Samuti pälvivad tähelepanu keelekontaktid, keeletüpoloogia ja -sotsioloogia ning empiirilise keeleainese kogumiseks ja keelekogukonna uurimiseks tehtavad välitööd. Teos sisaldab ka kolleegi poolt kirjutatud sooja meenutust ning Grünthali bibliograafiat.

31 December 2019 in Uralica Helsingiensia
Verified
Journal Article
Open access
PDF file
UBUldis Balodis
Uldis Balodis
The Lutsi Estonians (Lutsis) are a historically South Estonian-speaking minority that has inhabited a network of more than 50 villages in the historical rural parishes of Pilda, Nirza, Brigi, and Mērdzene surrounding the city of Ludza, in the Latgale region of eastern Latvia, for at least three to four centuries. Between 2013 and 2016, I received funding from the Kone Foundation to document the present state of the Lutsis and to write a Lutsi language primer for Latvian speakers. The first part of this paper gives an overview of previous work on Lutsi followed by a description of the present state of the population of Lutsi descendants as I found it during the period of my Kone-funded research. The second part of this paper describes the Lutsi language primer, beginner’s grammar reference, and dictionary, which were the other main products of this research and discusses plans for their future use. The first extensive documentation of the Lutsis, their culture, and language was undertaken by researcher Oskar Kallas in 1893. Relatively substantial subsequent documentation of Lutsi was carried out over subsequent decades as the Lutsi population continued to be assimilated primarily into the Latvian speakers of their home region. The last fluent speaker died in 2006 and the last known passive partial speaker died in 2014. Presently, some fragmentary knowledge of Lutsi survives among descendants; however, the Lutsi Estonians today have shifted entirely to using Latvian, and less frequently also Russian, as their primary language.

20 December 2021 in Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
Verified
Journal Article
Closed access
PDF file
UBUldis Balodis
Uldis Balodis
This article describes the language of the last speakers of Lutsi as well as their family background and the sources of their language knowledge, in order to show the paths by which Lutsi language knowledge – even if only of a fragmentary sort – has survived up to the present day. The language knowledge of these last speakers is described using observations taken from the field notes and memories of other researchers as well as from my own encounters with them. This information is placed in a historical and regional context by providing a detailed overview of the historical extent of the Lutsi community, theories about Lutsi origins and how this connects with the memory of Lutsi families and observed language variation within the Lutsi speech area, changes in Lutsi speaker numbers and language use, and the history of Lutsi documentation and the observations of the researchers who documented them. Kokkuvõte. Uldis Balodis: Lutsi keele kõnelejad ja mäletajad 20. ja 21. sajandi vahetusel. Lutsi keelt räägiti mitu sajandit Kagu-Lätis Ludza linna ümbritsevates valdades ja külades. Lutsi keel ja kultuur said tähtsaks osaks nii Latgali kui ka kogu Läti kultuuriajaloost. Lutsi keel on ühendanud Eestit ja Lätit ning saanud nende ühise pärandi sümboliks. Selle artikli esimeses osas kirjeldatakse lutsi keele uurijate (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälestusi ja tähelepanekuid ajast, kui seda keelt veel räägiti igapäevaselt. Artikli teises osas antakse ülevaate Põlda valla Jaani küla Nikonovide perekonnast, kes olid viimaseid lutsi keele oskajaid. Samuti vaadeldakse viimaseid lutsi keelepärandi kandjaid tänapäeval – nn mäletajaid –, käsitledes nii nende elulugusid kui ka teadmisi lutsi keelest. Kokkovyteq Lutsi kielehn. Uldis Balodis: Lutsi kiele kynelejaq ni mälehäjäq 20. ni 21. sā-āstaga vaihtusel. Mitu sā-āstakka kyneldi lutsi kīlt Ludzi ümbre valdohn ni küllihn. Lutsi kīļ um nī Lätkalihn ku kaq kȳ Lätihn kultūri aolū tähtsä oza. Lutsi kīļ um kaq tähtsä köüdüs Läti ni Ēstimā vaihel ni noide ütidze perändüze tunnismärķ. Sjōl kirotuzel um katș ossa. Edimädzehn ozahn ma selledä lutsi kiele ūŗjide (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälehüizi ni tähelepandmizi aost, ku tūd kīlt vīl egä päiv kyneldi. Tȳz̦ ehn ozahn tī ülekaehuze Pylda valla Jāni külä Nikonovi perrest, kohn elliq perämädze lutsi kiele myistjaq. Ma ka kynele perämädzist Lutsi inemizist tǟmbädzel pǟväl – nm mälehäjidest –, kiä viļ tīdväq veidüq lutsi kīlt, ni kaq noide elolūst ni kiele tīdmizest.